Härjanurme Kalakohvik avab sellel suvel hooaja reedel, 5. juulil kell 14:00. Oleme edaspidi avatud reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti kell 12:00 kuni 22:00. Lisaks tavalistele lahtioleku aegadele võtame vastu suuremaid broneeringuid ka teisteks nädalapäevadeks. Oma broneerimissoovid palume saata aadressile suvekohvik@kalatalu.ee.
****************************************************************************************************************************************
Kalatalu Härjanurmes põhiline tegevusvaldkond on kala- ja vähikasvatus. Kasvanduse rajamist alustati 1976. aastal. Läbi aastate oleme oma toodangut järk-järguliselt laiendanud ja suurendanud. Igal aastal rekonstrueerime vanu või ehitame juurde uusi tehnilisi lahendusi, hoides oma tootmiskompleksid konkurentsivõimelised, tehnoloogiarohked ning võimalikult keskkonnasäästlikud.
Kalakasvandus asub 74 ha suurusel heakorrastatud maa-alal, s.h. tiikide veepinda on ca 41 ha. Tiikide hooldusteid on kokku ca 7 km ning need on väga heas korras, ehkki nii nende kui kogu kasvanduse pidev hooldus on kulukas.
Kõik tiigid on täielikult isetühjenevad ja tiikide veevarustus toimub 99,9% isevoolselt meie Härjanurme paisult. Veel rohelisemat energiakasutust enam ei saa olla, kuna veevarustuseks ei kasutata pumpasid, generaatoreid, elektriliine ega alajaamasid, pole energia kadusid. Kalasõnnikut kogutakse pidevalt ning muudetakse tõhusaks, musta mulla lõhnaliseks ja väga rammusaks kompostiks.
- Vikerforell (Oncorhynchus mykiss): 150-200 t kaubakala + noorkala müügiks
- Vikerforelli mari (punane kaaviar): 5-7 t
- Karpkala (Cyprinus carpio): ca 50 t kaubakala + noorkala müügiks
- Siberi tuur (Acipenser baerii): ca 10 t kaubakala
- Tuura mari (must kaaviar): eksperimentaalfaasis
- Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella): ca 1 t kaubakala + noorkala müügiks
- Jämepea (Hypophthalmichthys nobilis): kaubakala vähesel määral + noorkala müügiks
- Pakslaup (Hypophthalmichthys molitrix): kaubakala vähesel määral + noorkala müügiks
- Koha (Sander lucioperca): maimud veekogude asustamiseks (200-300 tuh. tk, suuremaid kuni 1000 tk)
- Jõevähk (Astacus astacus) - põhiliselt samasuvised maimud (a´2-3 cm) veekogude asustamiseks: samasuviseid 10-20 tuh. tk müügiks (võimalik kasvatada 60-80 tuh. tk.); kahesuviseid 5-10 tuh. tk; kaubavähki kasvatame hetkel vähe.
Tehnoloogia:
Vikerforelli kasvatamine on kõige tehnoloogiarohkem ja investeeringumahukam tootmine. Meie forellid kasvatatakse üles enamasti Taanist ja Soomest imporditud väga kvaliteetsest silmtäppmarjast. Inkubeerimiseks on meil moodne, 2010. aastal valminud suletud veekasutusega inkubaator, mis võimaldab marja inkubeerimist ja maimude kasvatamist sõltumata ilmastikust. Inkubaatori tootmisvõimsus on piisavalt suur varustamaks vastsetega ka teisi kasvandusi. Maimude kasvatamine kaubakalaks toimub nii klassikalistes kaskaad-kiirvoolukanalites (2003. aastal valminud) kui ka vee korduvakasutusega kiirvoolukanalites (2006. aastal valminud). Kasutame parimat võimalikku tehnoloogiat: setteärastussüsteeme, biotiike ja erinevaid aeratsioonisüsteeme. Lisaks kasutame veeldatud hapnikku kuni 50 t aastas.
Siberi tuura kasvatakse kiirvoolukanalites, pinnasetiikides ja uue tehnoloogilise lahendusena pond-in-pond tüüpi pinnasetiikidesse rajatud kasvatuskanalites. Seal kasvatatakse intensiivselt ka karpkala. Ülejäänud karpkala toodang on pool-intensiivsel moodusel kasvatatud ja tuleb erineva suurusega (0,2 - 15 hektarit) pinnasetiikidest, kus nendega koos kasvavad ka koha maimud veekogudesse asustamiseks, taimtoiduline valgeamuur, zooplanktoni toiduline jämepea ja fütoplanktoni toiduline pakslaup. Karpkala kasvatatakse tiikides polükultuuris koos spetsiaalselt valitud teiste kalaliikidega selleks, et maksimaalselt ära kasutada väärtuslikku tiikide toitainebaasi ja tagada vee parim kvaliteet.
Vähkide kasvatamiseks on spetsiaaltiigid, mis saavad oma vee salvkaevudest.